Ehitusprojektide koostamisel osaleb üldjuhul mitmeid erinevaid spetsialiste. Hoonete projekteerijaks on tavainimese mõistes arhitekt, kes annab hoonele vormi ja välimuse. Tegelikult on hoone projekti juures veel terve rida erinevaid osi ehk eriosi, mille lahendamiseks kaasatakse pea alati konstruktor, kes hoolitseb selle eest, et arhitekti poolt välja mõeldud hoone püsti püsima panna, paralleelselt töötab elektriosa projekteerija välja hoone sisemise ja välimise elektripaigaldise osa, vee- ja kanalisatsiooni projekteerija lahendab tarbevee ja heitveega seotd küsimused, Kütte- ja ventilatsiooni spetsialist vastavate tehnosüsteemidega seotud probleemid. Maastikuarhitekti roll (hoone) ehitusprojekti juures on hoone ja rajatiste paigutamine krundile. Sealjuures võib ta teha koostööd teede projekteerijaga, kuid erakinnistul võib lahendada ka teed iseseisvalt. Lisaks kujundab maastikuarhitekt maastikku ja tegeleb nii olemasoleva kui ka projekteeritava haljastusega. Sõltuvalt projektist võib olla kaasatud enamgi eriosade spetsialiste kui eelpool mainitud. Kõikidel eriosa spetsialistidel on vajalik omada vastavat kutse- või pädevustunnisust, et nad omaks õigust tehtud töö eest vastutama ja et see töö oleks kontrollorgani (kohalik omavalitsus) poolt aktsepteeritav.
Ehitusprojektil on kolm erinevat täpsusastet: eelprojekt (selle põhjal saab reeglina ehitusluba taotleda); põhiprojekt (põhjalikum, võimaldab ehitada) ning tööprojekt (väga täpne dokument, mis oostatakse enamasti paralleelselt ehitamisega ja mis käsitleb juba kõiki tooteid detailselt). Eelprojektile võib eelneda ka eskiis, mida nimetatakse vahel ka eskiisprojektiks, kuid vastavalt seadusele ei ole eskiis eraldi ehitusprojekti staadium. Pigem on eskiis esmane skeem sellest, mis on tellija eesmärk või kuidas projekteerija interpreteerib tellija eesmärki.
Maastikuarhitekt teeb hoone projekti puhul reeglina koostööd hoone arhitektiga kes on tihti projektijuhi ülesannetes ja koondab enda ümber eriosade projekteerijad, sealhulgas maastikuarhitekti, kes lahendab krundi välialadega seotud küsimused.
Maastikuga seotud projektide ja uuringute puhul töötab maastikuarhitekt sõltumatult või koostöös teiste vajalike spetsialistidega. Projektijuhi ülesandeid võib täita isik, kellel on konkreetses projektis suurim roll või ka mõni teine sõltumatu projektijuht vastavalt konkreetsele olukorrale.
Ehitusprojektil on kolm erinevat täpsusastet: eelprojekt (selle põhjal saab reeglina ehitusluba taotleda); põhiprojekt (põhjalikum, võimaldab ehitada) ning tööprojekt (väga täpne dokument, mis oostatakse enamasti paralleelselt ehitamisega ja mis käsitleb juba kõiki tooteid detailselt). Eelprojektile võib eelneda ka eskiis, mida nimetatakse vahel ka eskiisprojektiks, kuid vastavalt seadusele ei ole eskiis eraldi ehitusprojekti staadium. Pigem on eskiis esmane skeem sellest, mis on tellija eesmärk või kuidas projekteerija interpreteerib tellija eesmärki.
Maastikuarhitekt teeb hoone projekti puhul reeglina koostööd hoone arhitektiga kes on tihti projektijuhi ülesannetes ja koondab enda ümber eriosade projekteerijad, sealhulgas maastikuarhitekti, kes lahendab krundi välialadega seotud küsimused.
Maastikuga seotud projektide ja uuringute puhul töötab maastikuarhitekt sõltumatult või koostöös teiste vajalike spetsialistidega. Projektijuhi ülesandeid võib täita isik, kellel on konkreetses projektis suurim roll või ka mõni teine sõltumatu projektijuht vastavalt konkreetsele olukorrale.
