Tellija: OÜ Hansa Hotell. Projekt: november 2017. Peaprojekteerija: AS Merko ehitus EestiArhitektuur:
M. Pressi Arhitektibüroo OÜ. Valmimine 2019. Planana OÜ on kujundanud Sadama tn 5 asuva Tallinki peahoone väliala maastikuarhitektuurse lahenduse. Teise büroohoone projekteerimisel Sadama tn 7 paluti meid taas projektiga liituma, et kujundada uus välisala uude tekkivasse majadevahelisse ruumi. Projekt valmis koostöös hoone arhitektuurse lahenduse autoriga
M. Pressi Arhitektibüroo OÜ.
Foto: AS Merko Ehitus Eesti
Foto: AS Merko Ehitus Eesti
Välialade kujunduse kontseptsioon on välja töötatud koos hoone arhitektuurse osa
autoritega ( M. Pressi Arhitektibüroo OÜ ). See lähtub juba olemasolevast ideest, kus on
väljaku kattes kasutatud olemasoleva büroohoone kaldsammastiku motiivi,
millesse on integreeritud haljastatavad istutusalad/-kastid olemasolevate ja
projekteeritud hoone vahele (Planana OÜ). Kate otustati ümber laduda ja kujundada uued haljastusega täidetavad alad. Hoonetevahelise kattega seotakse
olemasoleva ning projekteeritud büroohoone ja idaküljele jääva hotelli ala
terviklikku arhitektuurikeelt kõnelevaks kvartaliks. Seoses sellega oli tingitud
vajadus teostada ümberehitustöid ka Sadama tn 5 ja 9 alal.
Väärtustamaks kvaliteetset noort haljastust, mis oli rajatud koos esimese
büroohoone ehitamisega, sai säilitatud II väärtusklassi punased
tammed Tallinna Linnahalli ala ja projektala vahel, täiendades rida noorte
puudega, mis uue lahendusega olemasolevas asukohas likvideeriti. End
antud keskkonnas väga elujõulisena ja dekoratiivsena tõestanud võnkpärgenela
sordi ’Crispa’ istutusalad endises asukohas likvideeriti.
Olemasolevaid põõsataimi uushaljastuses ei olnud võimalik kasutada, kuna esimeses
järjekorras oli vaja olemasolev haljastus uusehitise püstitamiseks likvideerida
ning uue haljastuse istutamine oli tööde järjekorras üks viimaseid eteppe.
Seega likvideerimise ja uue rajamise vaheline ajaline vältus oli enam kui 1
aasta. Võnk-pärgenelaid oli siiski kavas ka uues haljastuslahenduses kasutada
istutusalades olemasoleva hotelli lääne- ja põhjafassaadi ees, uue hoone
põhjafassaadil.
Haljastuse osas on kavandatud hoonete vahele rajada madalhaljastusega
istutuskastid ja –alad. Taimmaterjalina on kasutatud madalamakasvulisi
dekoratiivseid põõsaid ja dekoratiivseid kõrrelisi. Kummagil taime tüübil on oma
eraldatud istutusala, loomaks ranget eraldatust ja rütmi. Hotelli fassaadil
sisehoovis ja Rumbi tn ääres on kavandatud madalamate põõsaste istutusalad.
Tulenevalt olemasolevatest ja ehitusjärgselt tekkivatest kasvukohatingimustest
oli taimede valik küllaltki keeruline. Istutusalad on kavandatud hoonete vahele,
kus otsene päikesevalgus on küllaltki piiratud. Samuti on kasvutingimused
keerulised rajatavates istutusalades, mis iseloomult on konteinerid suhteliselt
õhukese kasvupinnasega. Sellest tulenevalt jääb sobivate taimede nimekiri
üsna lühikeseks. Valdav osa askeetikke kasvutingimusi taluvaid kõrrelisi on
äärmiselt päikeselembesed, kuid nende kasutamist piirab hoonete varjutustest
tulenev poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht. Samas aitab eeldatavasti
mõnevõrra seda probleemi lahendada hoonete fassaad, milles on palju klaaspindasid ja mis seetõttu aitavad tekkida haljusvalgusel. Varjutaluvad liigid
omakorda vajavad üldjuhul niiskemat pinnast, mille tekitamise võimalused on
küll olemas, kuid antud tingimuse säilitamine vajab hoolsat mullaniiskuse
jälgimist ja tihedat kastmist. Positiivse faktorina võib siin nimetada asjaolu, et
siingi on varjulistemates istutusalades päikesekiirgusest tulenev aurustumine
eeldatavasti väiksem ja kasvutingimuste sobivana hoidmine tõenäolisem.
Suurte puude istutused on ette nähtud olemasolevate puude baasil, mis
paiknevad tervikliku rea kujundamiseks äärmiselt sobivalt.
Puud on istutatudsammuga 6,5 meetrit ja need on üsna ideaalselt ühel teljel piki Linnahalliesist väljakut. See andis hea võimaluse rida täiendada kohapeal saadaolevate
punaste tammedega ja harilike hobukastanitega, mis vastasel juhul uue projektlahendusega likvideerimisele oleks läinud. Puuderea alal sai kavandatud olemasoleva kõvakatte likvideerimine ja sinna ajutise muruala rajamine. Perspektiivis lahendatakse see ala eraldi koos Linnahalli renoveerimisprojektiga Linnahalliesise väljakuga.
Olemasolevate puude ümberistutamine kavandati kahes järgus. Esimese etapina säilitamiseks ettenähtud puude teisaldamine olemasolevast kasvukohast ja
ehitustööde ajaks ümberasustamine sobivasse ajutisse kasvukohta koostöös
Tallinna Keskkonnaametiga. Hiljem, kui ehitusega jõutakse vastava
staadiumini, tuuakse puud ajutisest istutuskohast tagasi ning istutatakse juba
ettevalmistatud istutuskohtadesse projektis näidatud kohtadesse projektala lääneserva Linnahalli ja Sadama tn 5 // 7 ja Sadama tn 9 vahele.
autoritega ( M. Pressi Arhitektibüroo OÜ ). See lähtub juba olemasolevast ideest, kus on
väljaku kattes kasutatud olemasoleva büroohoone kaldsammastiku motiivi,
millesse on integreeritud haljastatavad istutusalad/-kastid olemasolevate ja
projekteeritud hoone vahele (Planana OÜ). Kate otustati ümber laduda ja kujundada uued haljastusega täidetavad alad. Hoonetevahelise kattega seotakse
olemasoleva ning projekteeritud büroohoone ja idaküljele jääva hotelli ala
terviklikku arhitektuurikeelt kõnelevaks kvartaliks. Seoses sellega oli tingitud
vajadus teostada ümberehitustöid ka Sadama tn 5 ja 9 alal.
Väärtustamaks kvaliteetset noort haljastust, mis oli rajatud koos esimese
büroohoone ehitamisega, sai säilitatud II väärtusklassi punased
tammed Tallinna Linnahalli ala ja projektala vahel, täiendades rida noorte
puudega, mis uue lahendusega olemasolevas asukohas likvideeriti. End
antud keskkonnas väga elujõulisena ja dekoratiivsena tõestanud võnkpärgenela
sordi ’Crispa’ istutusalad endises asukohas likvideeriti.
Olemasolevaid põõsataimi uushaljastuses ei olnud võimalik kasutada, kuna esimeses
järjekorras oli vaja olemasolev haljastus uusehitise püstitamiseks likvideerida
ning uue haljastuse istutamine oli tööde järjekorras üks viimaseid eteppe.
Seega likvideerimise ja uue rajamise vaheline ajaline vältus oli enam kui 1
aasta. Võnk-pärgenelaid oli siiski kavas ka uues haljastuslahenduses kasutada
istutusalades olemasoleva hotelli lääne- ja põhjafassaadi ees, uue hoone
põhjafassaadil.
Haljastuse osas on kavandatud hoonete vahele rajada madalhaljastusega
istutuskastid ja –alad. Taimmaterjalina on kasutatud madalamakasvulisi
dekoratiivseid põõsaid ja dekoratiivseid kõrrelisi. Kummagil taime tüübil on oma
eraldatud istutusala, loomaks ranget eraldatust ja rütmi. Hotelli fassaadil
sisehoovis ja Rumbi tn ääres on kavandatud madalamate põõsaste istutusalad.
Tulenevalt olemasolevatest ja ehitusjärgselt tekkivatest kasvukohatingimustest
oli taimede valik küllaltki keeruline. Istutusalad on kavandatud hoonete vahele,
kus otsene päikesevalgus on küllaltki piiratud. Samuti on kasvutingimused
keerulised rajatavates istutusalades, mis iseloomult on konteinerid suhteliselt
õhukese kasvupinnasega. Sellest tulenevalt jääb sobivate taimede nimekiri
üsna lühikeseks. Valdav osa askeetikke kasvutingimusi taluvaid kõrrelisi on
äärmiselt päikeselembesed, kuid nende kasutamist piirab hoonete varjutustest
tulenev poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht. Samas aitab eeldatavasti
mõnevõrra seda probleemi lahendada hoonete fassaad, milles on palju klaaspindasid ja mis seetõttu aitavad tekkida haljusvalgusel. Varjutaluvad liigid
omakorda vajavad üldjuhul niiskemat pinnast, mille tekitamise võimalused on
küll olemas, kuid antud tingimuse säilitamine vajab hoolsat mullaniiskuse
jälgimist ja tihedat kastmist. Positiivse faktorina võib siin nimetada asjaolu, et
siingi on varjulistemates istutusalades päikesekiirgusest tulenev aurustumine
eeldatavasti väiksem ja kasvutingimuste sobivana hoidmine tõenäolisem.
Suurte puude istutused on ette nähtud olemasolevate puude baasil, mis
paiknevad tervikliku rea kujundamiseks äärmiselt sobivalt.
Puud on istutatudsammuga 6,5 meetrit ja need on üsna ideaalselt ühel teljel piki Linnahalliesist väljakut. See andis hea võimaluse rida täiendada kohapeal saadaolevate
punaste tammedega ja harilike hobukastanitega, mis vastasel juhul uue projektlahendusega likvideerimisele oleks läinud. Puuderea alal sai kavandatud olemasoleva kõvakatte likvideerimine ja sinna ajutise muruala rajamine. Perspektiivis lahendatakse see ala eraldi koos Linnahalli renoveerimisprojektiga Linnahalliesise väljakuga.
Olemasolevate puude ümberistutamine kavandati kahes järgus. Esimese etapina säilitamiseks ettenähtud puude teisaldamine olemasolevast kasvukohast ja
ehitustööde ajaks ümberasustamine sobivasse ajutisse kasvukohta koostöös
Tallinna Keskkonnaametiga. Hiljem, kui ehitusega jõutakse vastava
staadiumini, tuuakse puud ajutisest istutuskohast tagasi ning istutatakse juba
ettevalmistatud istutuskohtadesse projektis näidatud kohtadesse projektala lääneserva Linnahalli ja Sadama tn 5 // 7 ja Sadama tn 9 vahele.
Asendiplaani väljavõtted (Planana OÜ). Fotod: AS Merko Ehitus Eesti